Sisukord:
- Meditsiiniline video: Stress, Portrait of a Killer - Full Documentary (2008)
- Pilguheit vähivaktsiinile
- Kuidas vähivaktsiinid toimivad?
- Kui suur on võimalus, et vähivaktsiin võib vähki ravida?
- Kas vähivaktsiinid on laialdaselt kättesaadavad?
Meditsiiniline video: Stress, Portrait of a Killer - Full Documentary (2008)
Vähk on üks suurimaid surmapõhjusi maailmas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) registreeris 10 miljonit vähihaigust, mis diagnoositi 200-s ja suurenesid 2012. aastal 14 miljonini— Neist 8,2 miljonit suri vähki. WHO hinnangul kasvab vähktõvega patsientide arv maailmas 2025. aastaks 19 miljonini. Vähktõve juhtumite arv kasvab, et teadlased arendavad endiselt vähktõve ravimise erinevaid viise. Üks viis vähihaigete eluea ravimiseks ja suurendamiseks on vähivaktsiin. Tõepoolest, kuidas see toimib?
Pilguheit vähivaktsiinile
Põhimõtteliselt on vähivaktsiinid sarnased teiste haiguste vastu võitlemiseks kasutatavate vaktsiinidega.
Vaktsiinid töötavad immuunsüsteemi väljaõppega, et tunnustada ja võidelda patogeenidega, olgu need siis viirused või bakterid. Selleks tuleb teatud patogeenidest pärit molekulid sisestada kehasse, et käivitada immuunvastus, mida nimetatakse antigeeniks.
Antigeenide süstimise teel kehasse vaktsineerimise teel saab immuunsüsteem ära tunda patogeene, mis põhjustavad haigusi, tekitades antikehi. Need antikehad võitlevad patogeenidega, enne kui nad levivad ja põhjustavad haigusi. Need antikehad tunnevad hiljem ka ära haiguse patogeeni, kui see hiljem ilmneb.
Erinevus seisneb vähivaktsiinis, vaktsiini valmistav komponent ei ole välja lülitatud viirustest ega bakteritest. Vähk ei ole põhjustatud mõlemast. Seetõttu kohandatakse vähivaktsiini valmistaja komponendid iga patsiendi olukorraga ja manustatakse vähi ilmnemisel, mitte ennetamise eesmärgil.
Kuidas vähivaktsiinid toimivad?
Iga vähiravi eesmärk on hävitada vähirakud ja hoida terved rakud elus. Vähivaktsiin on "täidetud" komponentidega, mis sisaldavad ainult vähirakkudes leiduvaid spetsiifilisi molekule, nii et vaktsiin võib aidata immuunsüsteemil tuvastada ohtlikke rakke ja tellida immuunrakke vähirakkude otsimiseks ja hävitamiseks.
Teadlased hakkasid sekveneerima geene, mis kodeerivad patsiendi kasvaja valke neoantigen. Seejärel kasutavad nad arvutit, et ennustada, milline neoanthigen on immuunrakkude jaoks parim. Seejärel pakkusid teadlased vaktsiine, mis sisaldasid kuni 20 spetsiifilist ja erinevat neoantigeeni iga patsiendi vähi jaoks.
Kui suur on võimalus, et vähivaktsiin võib vähki ravida?
Vähktõve vaktsiin, mille eesmärk on aidata patsientidel vähirakkude vastu võidelda, näib kahes uues uuringus paljulubav. Üks uuring, mida juhtis dr. Catherine Wu, teadlane Dana-Farber Cancer InstituteBoston, vaktsineeritud kuus melanoomi nahavähiga patsienti, kes olid varem läbinud kirurgilise eemaldamise protseduurid.
Nad valmistavad iga patsiendi jaoks spetsiifilisi vaktsiine ja süstivad seda patsiendi naha alla regulaarselt 5 kuud. Nad leidsid, et nelja patsiendi puhul ei ilmnenud 25 kuu pärast kordumist. Kuigi ülejäänud kaks patsienti esinesid korduvalt, said nad pärast täiendava ravi, immuunsüsteemi äratada võiva PD-1 inhibiitori täielikku taastumist.
Sarnased tulemused tulid dr. Ugur Sahin, Johannes Gutenbergi Ülikool, Saksamaa. Nad viidi läbi katse 13 melanoompatsiendiga, kes olid eelnevalt kasvaja eemaldanud. Nad süstisid patsiendi lümfisõlmedesse kuni 10 neoantigeeni sisaldavat vaktsiini ja leidsid kaheksal neist 23 kuu pärast kordumist. Üks PDR-1 inhibiitori manustamise järgselt taastuvast patsiendist võib taastuda ka viies.
Kas vähivaktsiinid on laialdaselt kättesaadavad?
Mitte veel. Kuigi isikupärastatud vähivaktsiin on osutunud inimkehas immuunvastuseks vähirakkude vastu võitlemiseks, on selle uuringu tulemused ikka veel väikesed. Teadlased jätkavad uuringute arendamist suuremas ulatuses ja on väga huvitatud vähivaktsiinide kombineerimisest PD-1 inhibiitoritega. Teadlased usuvad, et isikupärastatud vaktsiinid on vähiravi jaoks suurepärane lahendus.
